Lucinda Riley "Liblikatuba"

"Liblikatoa" peategelaseks on peatselt seitsmekümneaastane Posy Montague, kes elab ikka veel oma kaunis lapsepõlvekodus Admiral House'is. Kuigi Posy armastab maja ja sellega seotud mälestusi, seisab ta silmitsi kurva tõsiasjaga, et maja ülalpidamine käib talle üle jõu ja ta peab selle maha müüma. 

Posy minevikku vaaadates saame teada, et ta isa hukkus kangelasena teise maailmasõjas ja leseks jäänud ema jättis lapse vanaema hoolde ning abiellus uuesti. Ülikoolis olles armus Posy Freddie'sse, kuid nende suhe lõppes, kui mees naise ootamatult ja ilma mõjuva põhjuseta maha jättis.  Posy abiellus teisega, sai kaks last ja jäi noorelt leseks. Nüüd ilmub Freddie uuesti välja ja vana kirg näib alles olevat.

Lisaks Posyle järgime ka ta poegade pere- ja eraelu. 

Lucinda Riley on minu silmis autor, kes mind raamatute ülesehituse poolest üllatada ei suuda. Ta teoste kondikava näib olevat ühesugune ja alustades tead juba ette, et sündmused saavad toimuma kahel ajaliinil, asjasse on segatud nii vanem, kui noorem põlvkond ja kuskil on sünge minevikusaladus peidus. Ma ei ütle seda kõike aga sugugi mitte halvustavalt, sest mõnikord on nii hea lugeda just selliseid raamatuid, mille puhul tead täpselt, mida oodata. Comfort food kui nii võib öelda.

"Liblikatoas" on kõik eelpool kirjeldatud elemendid olemas ja väljatulnud saladus oli minu jaoks tõeline üllatus, sellist lahendust ma äraarvata ei osanud. Samas jäi lõpptulemus natuke lahjaks, midagi jäi nagu puudu. Kui nimetatud saladus välja arvata, siis oli sündmuste kulg ettearvatav ja tegelased pealiskaused. 

Siiski oli see vaatamata puudustele mõnus, kerge suvelugemine. Kaanekujundus on samuti imeilus ja lugema kutsuv.

 

pealkiri: "Liblikatuba"

autor: Riley, Lucinda

tõlkija: Laksberg, Faina
keel:  eesti

kirjastus: Varrak
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 576
ilmumisaasta: 2021 (esmatrükk 2019)
ISBN-13: 9789985350690
 

inglise keeles: "The Butterfly Room"  

saksa keeles: "Das Schmetterlingszimmer"

Goodreadsi hinnang: 3.5/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

Samalt autorilt olen lugenud veel:
Lucinda Riley "The Lavender Garden"
Lucinda Riley "The Orchid House"

Lucinda Riley "The Lavender Garden"

Lucinda Riley'le omaselt on raamatus kaks ajaliini. Esimene neist viib meid 1998. aasta Prantsusmaale, kus Emilie de la Martinière pärib ema surma järel imekauni maja ning sinna juurde kuuluva viinamarjaistanduse. Kahjuks on majal võlgu ning Emilie peab otsustama, mida pärandusega edasi teha. Sobivalt ilmub välja tundmatu noormees Sebastian, kes on talle igati toeks ning nõu ja jõuga probleeme lahendada aitab.
Teise ajaliini sündmused järgivad inglannat Constance Carruthersit, kes 1944. aastal briti salaagendina Prantsusmaale saabub.
Eelistasin sõjaaja liini, sest Constance oli peategelasena sümpaatsem. Võibolla oli asi ka võrdlusmomendis ja mõnes teises raamatus poleks ma Emilie suhtes nii kriitiline olnud, kuid antud juhul mõjus ta eluvõõra ja allaheitlikuna. Jäi mulje, et ta pole üldse võimeline üksi hakkama saama ning vajab alati enda kõrvale kedagi, kes otsustamise tema eest ära teeks. Lugejana, st kõrvalseisjana sain kohe aru, et Sebastian ei kõlba mitte kuhugi ja seal peab mingi kala peidus olema, sest ühe armastusromaani puhul ei saa ju nii olla, et naispeategelane juba raamatu esimeses pooles endale mehe leiab ning õnnelikult abielusadamasse tüürib. Huvitav oli oodata ja lugeda, kuidas see asi lõpuks lahenduse saab.
Tegelikult oleksin tahtnud lugeda ka rohkem Emilie vanemate lugu, aga seda raamatus polnud.  
Puudustele vaatamata oli see hea meelelahutuslik raamat, täpselt selline lugemiselamus, mida ma Lucinda Riley teost kättevõttes ootan. 

pealkiri: "The Lavender Garden" 

autor: Riley, Lucinda

keel: inglise

kirjastus: Atria Books

formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 416
ilmumisaasta: 2013 (esmatrükk 2012)

ISBN-10: 1476703558

ISBN-13: 9781476703558

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Der Lavendelgarten"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5 

Lucinda Riley "The Orchid House"

Lapsepõlves veetis kontsertpianist Julia Forrester palju aega Wharton Parki härrastemaja kasvuhoones, kus ta vanaisa eksootilisi orhideesid kasvatas. Pärast mehe ja poja traagilist kaotust on Julia tagasi kodukandis ja varjab end maailma eest. Härrastemaja on vahepeal Kit Crawfordi valdusesse läinud ning kui remonditööde käigus tuleb päevavalgele kellegi aastatetagune päevik, annab Kit selle Juliale. Viimane pöördub oma vanaema poole, et kuulda lugu, mis algas Inglismaal Teise maailmasõja eelsel ajal, mil Wharton Parki eelmine omanik oma uue pruudi koju tõi. 

KUI SA EI TAHA LUGEMISELAMUST ÄRA RIKKUDA, SIIS ÄRA EDASI LOE.

Alustasin raamatut mitmeid kordi, aga ikka panin käest ära, sest ei saanud kuidagi vedama. Möödunud nädalavahetusel olin külmetusega voodis ja miskipärast otsustasin "The Orchid House-i" uuesti kätte võtta ning lugesin ühe päevaga läbi, sest kui olin juba loos sees, siis oli huvitav. Alles hiljem hakkasin loetu üle järele mõtlema ja tabasin ebatäpsusi, mis ühtekokku andsid küll ilusa loo, aga reaalsed pole. Näiteks, kuidas sai olla üllatus, et Jasmine on lapsendatud - Billi ja Elsie laps ei saa ju olla Aasia näojoontega, kirjelduse järgi oli Jasmine ju Lidia koopia, sest see avaldas Harryle nii suurt mõju. Teiseks, kellele kuulusid Xavieri auto juurest leitud täiskasvanu luud? Parandage mind kui tegelikult vastused olemas olid ja mul lihtsalt kahe silma vahele jäid. Kui algselt andsin raamatule neli punkti, siis nimetud detailide eest kahandasin need kolmeni.

eesti keeles: "Kasvuhoonelill"

saksa keeles: "Das Orchideenhaus"

Goodreadsi hinnang: 3/