Cornelia Funke "Ghosthunters and the Muddy Monster of Doom!" (IV)

Lõpuks ometi on Tomi oskused suured, et ta on valmis "tondipüüdja diplomi" saamiseks vajalikku eksamit sooritama. Selgub, et tont, kelle vastu ta saadetakse, on hoopis tugevam ja hirmsam kui esialgu arvati ning temaga võitlemiseks tuleb kõik jõud ühendada. Raske on, aga loomulikult nad  võidavad.
See on Cornelia Funke tondipüüdjate neljaosalise sarja viimane raamat, eelmised kolm on:
1. "Ghosthunters and the Incredibly Revolting Ghost!"
2. "Ghosthunters and the Gruesome Invincible Lightning Ghost!"  
3. "Ghosthunters and the Totally Moldy Baroness!"
Hinnates nüüd sarja tervikuna, ütleksin, et kõige naljakam oli esimene raamat, kuid loona tugevaim neljas, kõige kehvem aga teine osa. Läbivalt häirisid mind kaks asja. Esiteks lühendite kasutamine, näiteks Averagely Spooky Ghost (ASG) või Incredibly Revolting Ghost (IRG). Korra või paar nimetamisest oleks piisanud, pidev kordamine läks tüütuks. Ka ei meeldinud mulle illustratsioonid, eelistan "ilusaid" pilte. Mu lemmik illustraator on näiteks Siima Škop, kes oleks kindlasti ka kõik tondid kauniks joonistanud. 
Lõppkokkuvõttes oli tore lugemine, kõik raamatud olid natuke kõhedusttekitavad, naljakad ning õnneliku lõpuga, sest kõik tondid said lõpuks võidetud. Nii, et lapsele annaksin lugeda küll. Tegelikult võiks Funke veel ühe raamatu kirjutada, sest neljandas raamatus tuli tondipüüdjate meeskonnale üks hea ja kasulik lisandus juurde ning oleks tore teada, kuidas nende koostöö edaspidi kujuneb. 
 

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Gespensterjäger in großer Gefahr"

Goodreadsi hinnang: 4/5 

Cornelia Funke "Ghosthunters and the Totally Moldy Baroness!" (III)

Gloomsurgi lossis kummitab  400 aastane Hallitav Baroness, kes ka oma eluajal kuigi meeldiv tegelane polnud. Tom, Hetty ja Hugo on vastiku tondiga võitlemiseks valmis ja loomulikult võidavad.  
Sarja teist osa käest pannes tundus mulle, et kui edasi ei loe, siis pole ka midagi hullu. Kindlasti poleks ma hakanud neid tellima, aga kuna kolmas ja neljas osa mulle raamatukogus riiulist vastu vaatasid, siis otsustasin ka lugeda. Ja tegelikult on mul hea meel, et seda tegin, kolmas osa on jällegi hea ning vaim mõnusalt kõhedusttekitav.  

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Gespensterjäger in der Guselburg" (III)

Goodreadsi hinnang: 4/5

Cornelia Funke "Ghost Knight"

Jon Whitcroft on 11 aastane poiss, kelle isa on surnud ja emal on uus elukaaslane "Habe". Jon vihkab meest kogu südamest ning haub plaane, kuidas temast lahti saada. Võibolla oli põhjuseks sügelemispulbri lisamine mehe suuvette või "Habeme" näopildiga tagaotsitava terroristi plakatite tegemine, kuid igal juhul saadetakse Jon Salisburysse internaatkooli.
Koolis avastab Jon, et ta näeb vaime ning mitte sõbralikku Casperit, vaid 16. sajandi ülikut, kes Joni esiisa ja tema poja tappis ning nüüd lubab hävitada kõik Hartgilli järeltulijad (Joni emapoolne liin)

Keegi ei usu Joni, välja arvatud Ella, kelle vanaema korraldab turistidele kummitustuure ning seepärast on tüdruk vaimudega hästi tuttav. Ella märgib küll, et vaimud ei saa kedagi tappa, kuid näib, et antud juhul on Strouton ohtlikum kui arvata võiks. Lapsed otsustavad abi paluda katedraali maetud kunagiselt rüütlilt William Longspeelt, kes andis lubaduse nörgukesi kaitsta,

Longspee ilmubki ja aitab Joni ning vastutasuks aitavad lapsed rüütlit.

Tegelikult oli mul plaan jätkata kolmanda Ristikivi raamatuga, aga kui Funke raamat kohale jõudis, siis ei suutnud ma seda esimeste lehekülgede järel enam käest ära panna (seda enam, et loos mainitud Longspee elas umbes samal ajal kui Kroonikate triloogia tegelased). Lugu on põnev ja hästi kirja pandud. Autor on oma tondijutu aluseks võtnud tegelikult elanud isikud (William Longspee) ja päriselt olemasolevad kohad (Salisbury katedraal) ning see lisab jutule "ehtust".  Mul tekkis tõsine tahtmine Inglismaale reisida ja see linnake ning katedraal üle vaadata.
"Ghost Knighti" puhul tahaksin väga kiita ka kunstniku Andrea Offermanni, kelle illustratsioonid on oma deitailirohkuse ja -täpsusega lihtsalt vapustavad ning annavad lugemiselamusele palju juurde.

eesti keeles: pole ilmunud
saksa keeles: "Geister Ritter"

Goodreadsi hinnang: 5/5

Cornelia Funke "Ghosthunters and the Gruesome Invincible Lightning Ghost!" (II)

"It's always the same with dangerous adventures: They start off quite harmlessly." (lk. 1)

Hetty, Tom ja tont Hugo on nüüd üheskoos töötav meeskond, kes palgatakse hotellis elutsevat tonti välja ajama. Kahjuks selgub, et hotelli mänedžer valetas neile ning vaim pole sugugi nii ohutu kui nad arvasid ja nüüd peavad nad kiiresti midagi uut välja mõtlema.

Kui eelmine raamat oli uudne ja hea huumoriga kirjutatud, siis see oli küll hea, aga esimesest natuke viletsam. See "miski" oli minu jaoks puudu, kuid lastele meeldiks kindlasti.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: Gespensterjäger im Feuerspuk

Cornelia Funke "Ghosthunters and the Incredibly Revolting Ghost!" (I)

"It all began on one of these days - one of those stupid days when absolutely everything goes wrong."  (lk. 1)

Tom on 9 aastane poiss, kelle päev algas halvasti ning lõppes veelgi hullemini, kui ta avastab keldrisse elama kolinud tondi. Keegi peale vanaema ei usu teda ning vanem õde Lola teeb Tomi üle halastamatult nalja.
Vanaema saadab Tomi oma sõbranna tondipüüdja Hetty Hyssopi juurde abi otsima. Hetty õpetab Tomile, kuidas keldris elavast (ohutust) tondist lahti saada, kuid selle asemel, et tonti välja ajada, hakkab Tom sellega rääkima ning selgub, et Hugo tuli Tomi keldrisse, kuna ta eelmisesse elukohta kolis kohutav tont. Tom ja Hetty otsustavad selle uue elaniku üheskoos välja ajada, sest nii  saab Hugo tagasi minna ning kõik on rahul.

Jällegi üks lastele/noortele mõeldud õudusjutt. Natuke Astrid Lindgrenlik, tore ja lõbus lugemine, üldsegi mitte hirmus.

eesti keeles: pole ilmunud

saksa keeles: "Gespensterjäger auf eisiger Spur"