Kuvatud on postitused sildiga Agatha Christie. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Agatha Christie. Kuva kõik postitused

21 juuli 2024

Agatha Christie "Halloweenipidu"


Laste Halloweenipeol tapetakse tüdruk, kes vaid mõni tund enne surma kõigile kuulutas, et nägi kunagi mõrva pealt. Samas oli ta kõigile teada tuntud valetaja ning tähelepanuotsija. Kas ta rääkis seekord tõesti tõtt, mõrvar juhtus seda pealt kuulma ning sooritas enda isiku varjamiseks veel ühe kuriteo? Küsimusi ja oletusi on palju, aga vastuseid mitte ühtegi. Õnneks on Hercule Poirot koos oma sõbranna Ariadne Oliveriga kohal ning valmis juhtumit uurima ja lahendama. 
Olles paljusid Agatha Christie raamatuid lugenud, julgen öelda, et see pole tema tugevaim teos. "Halloweenipidu" oli ülesehituse poolest väga tuttav, aga ikkagi suutis autor mind üllatada, sest ma ei arvanud mõrvari isikut enne lõppu ära. 
Vaatasin ka sellest teosest inspireeritud, 2023. aastal linastunu filmi ära ning see oli lihtsalt kohutav. Raamatut julgen veel soovitada, filmi aga ei mingil juhul.

pealkiri: "Halloweenipidu"
autor: Christie, Agatha
tõlkija: Suits, Krista
kirjastus: Varrak
formaat:
 pehmekaaneline
lehekülgede arv: 287
ilmumisaasta: 2023 (esmatrükk 1969)

ISBN-13: 9789985358757

inglise keeles: "Hallowe'en Party" 
saksa keeles: "Die Halloween-Party"

Goodreadsi hinnag: 3/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!***

25 detsember 2022

Agatha Christe alias Mary Westmacott "Sust eemal olin kevadel"


"Sust eemal olin kevadel" on see lugu sellest, kuidas inglanna Joan Scudamore Iraagist Inglismaale tagaspöördudes kõrbesse lõksu jääb. Võõrastemajas edasireisi oodates hakkab tal lootusetult igav, sest lugemismaterjal on otsas ja kaua sa ikka ümbruskonnas ringi jalutad. Nii hakkab ta oma elu üle mõtisklema. 
Joan on heal järjel, ideaalses abielus ning korralike tütarde ema. Ta on uhke, et suudab alati teha mõistlikke ja arukaid otsuseid, kuid tema eneseanalüüsist tuleb lugeja jaoks välja, et tegelikult on Joan kõike oma elus valesti tõlgendanud. Ta on kitsarinnaline ning külm naine, kelle mees on oma töös ja abielus õnnetu ning lastel pole ema vastu sooje tundeid. 
Kuigi sa lugejana nüüd loodad, et äkki on see Joani jaoks ärkamise ja eneseleidmise hetk, siis see on asjatu lootus. Niipea kui ta koduuksest sisse astub, on kõik unustatud ning igasugune lootus muutustele, hajub.
Olin päris üllatunud, et see pisike teos mind nii endasse haaras. Joan on ebameeldiv ning ei tekita kuskilt otsast kaastunnet, kuid autor on suutnud ta elusaks (ja vastumeelseks) kirjutada. Mulle tundub, et autor on sellist "aruka ja mõistliku inglanna" tegelaskuju kasutanud ka teistes oma teostes. Kõige esimesena tuli meelde "Paddington 16.50-s" olev Miss Marple sõbranna, see, kes mõrva pealt nägi. 
Mulle meeldis.
 
pealkiri: "Sust eemal olin kevadel"
autor: Westmacott, Mary / Agatha Christie
tõlkija: Krass, Tiia
kirjastus: Varrak
formaat:
 e-raamat
lehekülgede arv:  192
ilmumisaasta: 2022 (esmatrükk 1944)

ISBN-13: 9789985353745

inglise keeles: "Absent in the Spring"
saksa keeles: "Verdrängter Verdacht"

Goodreadsi hinnag: 4/5

***Suur tänu kirjastusele Varrak!"***

08 september 2018

Agatha Christie "Kellad" (Hercule Poirot XXXVII)


Sheila Webb töötab Cavendishi sekretäri- ja masinakirjabüroos. Üheksandal septembril läheb ta Wilbram Crecent 19 asuvasse majja, kuhu miss Pebmarsh stenografisti tellis. Kui neiu kohale jõuab, siis on maja uks lahti ning sisse minnes leiab ta põrandalt surnud mehe. Loomulikult tormab Shelia karjudes tänavale ning otse sülle sülle Colin Lambile, kes seda surnukeha asja lähemalt uurima läheb.
Siiani olin lugenud kogumikust "Tuhkur hobune. Kellad" vaid esimest teost ja "Kellad" jäid alati tähelepanuta, aga otsustasin seda viga parandada. Pettusin. Lugu on nõrk ning allapoole Agatha Christie tavalist taset. Nõustun tõlkija poolt raamatu järelsõnasse lisatud väitega:

"Kellad" on väike nägus Poirot-Christie, tasemel teos, ehkki mitte väljapaistev... Kuritegu on tehtud nimme fantastiliseks ja jälgi on põhjalikult segatud, nii segatud, et tegelikult suudab vaid Poirot leida huupi mõistatamise teel; ilmselt meie, lugejad, seda küll ei suuda..." (Times kirjanduslik kaasanne).
(Mark Sinisoo järelsõnast raamatule)

Minu soovitust see raamat ei saa, autorilt on hoopis paremaid teoseid ilmunud. Küllap sai Agatha Christie sellest isegi aru, sest raamatu järelsõnas oli seegi lause:

"Kellad" kuuluvad raamatute hulka, millele autor pühendas vähe aega ja mis ei kajastu tema autobiograafia lehekülgedel.

pealkiri: ilumus kogumikus "Tuhkur hobune. Kellad"
autor: Christie, Agatha

keel: eesti
kirjastus: Eesti Raamat
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 352

ilmumisaasta:1982
 
saksa keeles: "Auf doppelter Spur"
inglise keeles: "Clocks"

Goodreadsi hinnag: 2/5

Agatha Christie "Und dann gabs keines mehr"


Üksikule saarele kogunevad kümme inimest, keda kõiki on kohale meelitatud erinevaid vahendeid kasutades - ühed palgati tööle, teised meelt lahutama. Nad moodustavad nii kirju grupi, et esmapilgul ei ühenda neid mitte miski.
Grammafoniplaadilt tulev hääl avaldab saladuse. Nad kõik on karistuseta jäänud mõrvarid ja on saabunud aeg karistust kanda. Kuigi kõik loodavad, et tegemist on halva naljaga, selgub, et keegi on neile tagaselja surmaotsused määranud ning saarelt elusana nad ei lahku.
Minu silmis on see kõige hirmutavam Agatha Christie romaan  (järgneb "Tuhkur hobune"). Esmapilgul pole ehtsat, st lihast ja luust mõrvarit kuskilt näha ja ta olemasolu on üldse kaheldav. Proovi end panna saarel olijate olukorda, millist õudust tekitab teadmine, et su kaaslased surevad üksteise järel ning pole teada, millal järg sinuni jõuab. Kes on järgmine, kas sina või mõni teine?
Soovitan!

pealkiri: "Und dann gabs keines mehr"
autor: Christie, Agatha
keel: saksa
kirjastus: Hachette Collections
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 272

ilmumisaasta:2008
 
eesti keeles: "Kümme väikest neegrit" (1994), "Ja ei jäänud teda ka" (2008)
inglise keeles:"And Then There Were None"

Goodreadsi hinnag: 5/5 

20 juuli 2018

Agatha Christie "Laip raamatukogutoas" (Miss Marple III)


"Miss Marple oli väga üllatunud. "Jah, Jane kuuleb. Sa oled väga vara üleval, Dolly."
Mrs. Bantry kuuldus telefonitorust kostva hääle järgi olevat hingeldav ja erutatud. "On juhtunud ülimalt hirmus asi."
"Oh, mu kallis!"
"Me leidsime just raamatukogutoast laiba."
Hetke vältel arvas miss Marple, et ta sõbranna on hulluks läinud. "Mis asja te leidsite?"
"Ma tean, seda on raske uskuda, eks ole? See tähendab, ma arvasin, et niisuguseid asju juhtub ainult raamatutes. Mul tuli Arthuriga tundide kaupa vaielda, enne kui ta üldse alla vaatama läks."
Miss Marple püüdis end koguda. "Aga kelle laip see siis on?"
"See on üks blondiin."
"Mis asi?"
"Blondiin. Ilus blondiin - nagu raamatutes. Keegi meist ei ole teda kunagi varem näinud. Ta lihtsalt lamab seal raamatukogutoas ja on surnud. Sellepärast pead sa otsekohe siia tulema."
Miss Marple ütles kahtlevalt: "Muidugi, kallis, kui sa arvad, et ma saan sind mingil moel lohutada..."
"Oh, ega mul lohutust vaja ei ole. Aga sa oskad laipadega nii hästi ümber käia.""
(Christie, Agatha, 1991, "Laip raamatukogutoas" lk. 7-8).  

Nagu eelpool olevast lõigust välja tuleb, leidis Mrs. Bantry oma raamatukogutoast laiba ning kutsub oma sõbranna Miss Marple olukorraga tegelema. Loomulikult suudab nutikas vanadaam mõrvari leida ning minul lugejana oli seda protsessi väga nauditav jälgida. Igal juhul soovitan, eriti kui te seda veel lugenud pole.

pealkiri: ""Laip raamatukogutoas"
autor: Christie, Agatha
keel: eesti
tõlkija: Toming, Ralf
kirjastus: Katherine
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 144 

ilmumisaasta: 1991 (esmatrükk 1942) 
inglise keeles: "The Body in the Library"
saksa keeles: "Die Tote in der Bibliothek"

Goodreadsi hinnag: 5/5 


Agatha Christie "Kõver maja"


"Ta oli korranud tuntud lasteluuletusest võetud ridu:
"Nad elasid kõveras majas,
sõid suppi kõverast pajast."
"See luuletus räägib meist. Tõsi küll, meie maja poelgi eriti väike, aga see on tõepoolest kõver, osaliselt puidust, ning sellel on viilkatus peal."
"Kas teil on suur perekond? On teil ka õdesid ja vendi?"
"Vend, õde, ema, isa, onu, onunaine, vanaisa, vanatädi, vanaisa naine.""
(Christie, Agatha, 1994, "Kõver maja", lk. 7).

Sophia Leonidese vanaisa sureb ootamatult. Iseenesest pole vana inimese surmas ju midagi ootamatut, kuid vana mees põdes diabeeti ja talle süstiti iga päev insuliini ning viimasel korral asendas keegi insuliini esedriiniga. Kurjategijat ning motiive hakkab otsima isehakanud detektiiv Charles Hayward, kelle motivatsiooniks on armastatud naise süüst vabastamine.
Olen viimasel ajal mitmeid Agatha Christie teoseid (üle)lugenud ja võrdluses pole "Kõver maja" mu lemmik, eelistan neid, kus tegutsevad Hercule Poirot või Miss Marple, kuid sellegi poolest väga hea lugemine.

pealkiri: "Kõver maja"
autor: Christie, Agatha
keel: eesti
tõlkija: Piirimaa, Matti
kirjastus: PAF
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 162 

ilmumisaasta: 1994 (esmatrükk 1949) 
inglise keeles: "Crooked House"
saksa keeles: "Das krumme Haus"

Goodreadsi hinnag: 4/5 



16 detsember 2017

Agatha Christie "Five Little Pigs" (Hercule Poirot XXIV)


Kuusteist aastat tagasi mürgitati naistemaias maalikunstnik Amyas Crale ja mõrvas süüdistati ta naist Caroline'i. Naine mõistetigi süüdi, ta sai eluaegse vanglakaristuse, kuid suri aasta hiljem. Enne oma surma kirjutas ta tütar Clarale kirja, milles kinnitas oma süütust. Nüüd palub Clara oma ema nime puhtakspesemisel Hercule Poirot abi. Poirot vestleb paljude tookord asjaga seotud olnud inimestega ning kahtlusaluste ring kahaneb viie inimese peale.  

"With her hand shielding her eyes she studies five faces, surreptitiously. Could she see any of these people commiting murder? The exotic Elsam the red-faced Philip, dear, nice, kind Mr. Meredith Blake, that grim tartar of a governess, the cool, competent Angela Warren?" (Christie, Agatha, 2011 (1942), "Five Little Bigs", lk. 242)

Kuigi olen viimasel ajal Agatha Christie lainel, olin seni tegelenud vaid ülelugemisega. "Five Little Pigs" (e.k. "Viis väikest põrsast") oli minu jaoks uus raamat ja nii sain üle hulga aja nautida Christie esmalugeja tunnet. Ülesehitusele annaksin täisarvu punkte - on olemas kuritegu, ohver ja süüdistatav ning keegi lugejatest ei usu, et see, kes vangi pandi, mõrva tegelikult ka sooritas. Oli huvitav ja tõesti, ma ei suutnud mõrvarit päris täpselt ära arvata, kuid raamat oli ka väga traditsiooniline, lõpplahendus oli liiga lihtne, Christie oleks olnud võimeline ka hoopis keerulisemateks pööreteks. Siiski soovitan lugeda, kui te seda veel teinud pole, mulle meeldis. 

pealkiri: "Five Little Pigs"
autor: Christie, Agatha 
keel: inglise
kirjastus: William Morrow Paperbacks
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 266
ilmumisaasta: 2011 (esmatrükk 1942)
ISBN-10: 0062073575
ISBN-13: 9780062073570

eesti keeles: "Viis väikest põrsast"
saksa keeles: "Das unvollendete Bildnis"  

Goodreadsi hinnag: 4/5


Agatha Christie "Das fehlende Glied in der Kette" (Hercule Poirot I)

Arthur Hastings peatub Sussexis oma vana sõbra John Cavendishi juures. Majas elavad ka Johni naine Mary, vend Lawrence ning kasuema Emily, kes on lähedaste pahameeleks just abiellunud endast oluliselt noorema mehe, Alfred Inglethorpiga ja noor neiu Cynthia Murdoch. Kui Emily leitakse ühel hommikul strühiinimürgitusse surnuna, siis hakatakse süüdlast otsima majaelanike seast. Hastings kutsub mõrva lahendamiseks appi belglasest detektiivi Hercule Poirot. 
Agatha Christie kirjutas selle raamatu Esimese maailmasõja ajal, 1916. aastal ning mul on kuskilt meelde jäänud, et ta tegi seda kihlveo peale. Nimelt väitis ta vestluskaaslane, et ei ole võimalik kirjutada kriminulli, milles lugeja kurjategijat ära ei arvaks. Tõestuse tulemusena ilmuski 1920. aastal "The Mysterious Affair at Styles" (e.k. "Saladuslik juhtum Stylesis"). Proovin sellele faktile internetist kinnitust leida, kuid ei õnnestunud. Nii, et kui te teate selle kohta täpsemalt, siis palun andke mulle teada ja ma täiendan postitust. 
Kuigi olin seda raamatut enne lugenud, ei tulnud sisu mulle väga tuttav ette. Nüüd ülelugedes tundus teistega võrreldes ka natuke nõrgem, toorem kui nii võib öelda, mis on ka mõistetav, sest tegemist on autori debüütromaaniga. 
Võibolla ei peaks käesolev olema Agatha Christie loominguga alustava inimese esimene valik, sest see pole ta parim, näiteks "Paddington 16.50-st" saab Christiest parema tunde kätte. Minu enda jaoks olid raamatu taust ning viited sõjale, mõrvaloost isegi huvitavamad.

pealkiri: "Das fehlende Glied in der Kette"
autor: Christie, Agatha
keel: saksa
kirjastus: Hachette Collections
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 237
ilmumisaasta: 2009 (esmatrükk 1920)

inglise keeles: "The Mysterious Affair at Styles"
eesti keeles: "Saladuslik juhtum Stylesis"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5



30 november 2017

Agatha Christie "The Pale Horse" (Ariadne Oliver V)


Käesolev pole ehk kõige tuntum Agatha Christie romaan, kuid on üks mu kauaaegseid lemmikuid. Selles ei kohta me teistest raamatutest tuttavaid Poirot ega Marple't, vaid mõrvajuhtumitele otsivad lahendust hoopis Mark Easterbrook ja Ginger Corrigan ning läbi terve raamatu on õhus oletus, et surmade taga on midagi üleloomulikku.
Olles just värskelt lugenud teisigi sama autori raamatuid, on võrdlusmoment suurem ning kahjuks jääb "The Pale Horse" neile natuke alla. See voodoo element meeldis mulle juba esimesel korral lugedes, kuid nüüd märkasin, et raamatu üldine tempo on natuke liiga aeglane ja ma ei jõudnud lõpplahendust ära oodata. 
Soovitan siiski lugeda, sest isegi kui ma kirjutan, et raamat on Christie omadest kehvem, on see siiski väga hea lugemiselamus. 

pealkiri: "The Pale Horse"
autor: Christie, Agatha
keel: inglise
kirjastus: William Morrow Paperbacks
formaat: taskuformaadis pehmekaaneline
lehekülgede arv: 259
ilmumisaasta: 2011 (esmatrükk 1961)
ISBN-10: 0062074113
ISBN-13: 9780062074119

eesti keeles: "Tuhkur hobune"
saksa keeles: "Das fahle Pferd"

Goodreadsi hinnag: 3.5/5 



29 november 2017

Agatha Christie "Paddington 16.50" (Miss Marple VIII)

Sisututvustus Goodreadsist:

Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...

"Paddington 16.50" oli üks esimesi Agatha Christie raamatuid, mida lugesin ning kuulub siiani mu lemmikute hulka. Kõik klapib - tegelased ja sündmustik, midagi pole üleliia ega vähe ning miss Marple on oma tähelepanekutes lihtsalt vaimustav. Ühe asja osas pole ma siiski veel kunagi täielikult kindel olnud - mis te arvate, kellega Lucy lõpuks abiellus? Miss Marple teadis vastust, mina aga siiani mitte.  
Igal juhul soovitan.
  
"St. Mary Meadis tundsid miss Marple't kõik: pealtnäha saamatu ja kohmetu, aga sisemiselt nii terane ja kaval, kui üldse võib olla." (Christie, Agatha, 1976 (1957),"Paddington 16.50", lk. 12)

pealkiri: ""Paddington 16.50"
autor: Christie, Agatha
keel: eesti
tõlkija: Mark Sinisoo
kirjastus: Eesti Raamat
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 190
ilmumisaasta:1976 (esmatrükk 1957)

inglise keeles: "4.50 from Paddington"
saksa keeles: "16 Uhr 50 ab Paddington"

Goodreadsi hinnag: 5/5 


14 november 2017

Agatha Christie "Mord im Orientexpress" (Hercule Poirot X)

Eestikeelse väljaande sisututvustus Goodreadsist:

Hercule Poirot naaseb Süüriast ning plaanib Idaekspressiga koju sõita. Südaööl jääb rong lumevangi ning hommikul leitakse üks reisijatest surnuna. Kuulus detektiiv peab lahendama kummalise mõrvaloo - ohver leitakse seestpoolt lukustatud kupeest ning teda on kaksteist korda pussitatud.
 
"Mõrv Idaekspressis" põhjal tuli just film välja ning kuigi mul pole plaanis kinno minna, tekitas see isu raamatut lugeda. Mul juhtus kodus olema just see saksakeelne variant ja kuskil viiekümnenda lehekülje paiku tuli sisu väga tuttav ette. Sain aru, et ju ma olen seda ikka kunagi lugenud, kuid Agatha  Christie raamatute puhul on tore see, et süžee teadmine lugemisnaudingut ei vähenda. Kuigi tegevuskoht ei liikunud lumevangis olevast rongist kuhugi kaugemale, oli ikkagi väga huvitav, sest isegi kui arvasin, et olen oma peas juba lahenduse meelde tuletanud, suutis autor mind ikkagi üllatada. Kindlasti üks parimaid, mis Christie sulest ilmunud.

pealkiri: "Mord im Orientexpress"
autor: Christie, Agatha
keel: saksa
kirjastus: Hachette Collections
formaat: kõvakaaneline
lehekülgede arv: 316
ilmumisaasta: 2009 (esmatrükk 1934)
 
eesti keeles: "Mõrv Idaekspressis"
inglise keeles: "The Murder on the Orient Express"

Goodreadsi hinnag: 5/5




09 oktoober 2017

Agatha Christie "Magav mõrv"


Värskelt abiellunud Gwenda Reed saabub Uus-Meremaalt Inglismaale endale ja abikaasale elukohta otsima. Ta vaatab mitmeid maju, kuni leiab Dillmouthis ühe, mis on juba esimesest pilgust see "õige". Gwenda ostab hoone hetkegi kahtlemata ära ja hakkab seda elukohaks sisse seadma. Järk-järgult avastab ta, et teab oma uuest majast asju, mida ta tegelikult teada ei saaks, näiteks tapeedimustrit suletud kapis ja kinnimüüritud ukse asukohta.
Loomulikult kardab naine, et ta on kas hulluks läinud. Kui juhus ta miss Marple'ga kokku viib, siis märgib viimane, et hoopis tõenäolisem on võimalus, et ta on enne selles majas olnud ja seepärast lihtsalt mäletab kõike. Gwenda ja ta abikaasa Giles hakkavadki harrastusdetektiivideks ning selgub, et Gwenda tõepoolest elas koos isa ja kasuema Heleniga mõnda aega Inglismaal ning arvatavasti just selles majas. Kuid mis sai Helenist?
Kuigi miss Marple ärgitab noori asja sinnapaika jätma, ei kuula Gwen-Giles teda ning äratavad pikalt maganud mõrvari...
Tean, et olin "Magavat mõrva" vähemalt korra eelnevalt lugenud, sest lugu oli mul üldjoontes meeles. Võibolla pole see Christie üks tuntumaid raamatuid, kuid mulle meeldis ka ülelugemisel väga, sest selles tegutseb Miss Marple oma tuntud headuses. Näiteks see stseen, kuidas ta poest poodi käies müüjate käest infot küsis, nii peenelt ja justkui muuseas. Täpselt sellisena kujutangi ma nutikaid, uudishimulikke vanadaame ette.
Tänapäeva kriminullide taustal on Agatha Christe omad loomulikult oluliselt leebemad ning vere- ja vägivallavaesemad, kuid julgen seda (ja teisigi) igal juhul soovitada. Tegelikult tekitas see raamat minu endaski isu rohkema Christie järele, lähen uurin, mis mul veel kodus olemas on.

Huvitav fakt: Agatha Christie kirjutas "Magava mõrva", kui miss Marple viimase juhtumi Teise maailmasõja ajal. Raamatu käsikiri pandi koos Hercule Poirot viimase juhtumi omaga pangaseifi hoiule. Need ootasid seal oma aega üle kolmekümne aasta ja autor andis avaldamisloa alles siis, kui ta mõistis, et ta enam ühtegi raamat kirjutada ei suuda. "Sleeping Murder" avaldati 1976. aastal pärast kirjaniku surma.

pealkiri: "Magav mõrv" 
autor: Christie, Agatha 
keel: eesti 
kirjastus: Hotger 
formaat: pehmekaaneline
lehekülgede arv: 187
ilmumisaasta: 1993 (esmatrükk 1976)
 

inglise keeles: "Sleeping Murder" 
saksa keeles: "Ruhe unsanft"

Goodreadsi hinnag: 4.5/5