LOETUD RAAMATUD

                                  Aprillikuu lugemised siis muhekrimi vallas. 

                      

                      

                     

EI MISKIT

 Märtsi kuu on nii kiiresti oma päikesepaistega tuure kogunud, et käsitöö sootuks tahaplaanile jäänud. Eelmisel kuul alustatud raamat sai loetud. Aga päris maganud ka ei ole. Suurpuhastusega on algust tehtud ja mõned aknad juba puhtaks  pestud ning puhtad kardinadki ees. Olen paar päeva raamatuid korrastanud ja kuna ka külalisi käinud, siis õmblusmasin suisa kapinurka tõstetud. Tahan nüüd lähiajal töölaua taas lagedaks teha ja eks siis näeb... kas otsin miskit uut, või võtan lõpetamata asjad ette. Eks see sõltu suuresti hetke tunnetest ja tujudest. Õnneks on õues veel jahe ja mõned kohad veel lumekooriku all, nii et vähemalt lähiajal õue riisuma ei saa minna. Aga panen oma loetud raamatu siia, sest mis seal salata, mis silma alt läinud, see mingil ajahetkel ka meelest kadunud. 

                  Ei tea miks, kuid koerale mu uus kardin ei meeldinud, nii et kakkus kohe esimesel päeval all ääre ribadeks. Nii ta siis seisis mitu kuud nagu etteheide mu laiskusest. Nüüd võtsin kardina alla, pesin puhtaks ja ajasin olemasoleva pitsi ka alla äärde. Veidi parem ikka kui rippuvad ribad.

                Ja värsket silku sai ostetud ja praetud ja marinaadi pandud. No küll olid head.

                                  Ehk järgmine kord miskit ka käsitöö vallas ette näidata.

                  Ja mingi aeg tabasin sellise imeilusa numbri oma lehevaatamises.

VIIMANE SELLEL KUUL

 Veebruari kuusse mahtus veel üks lugemine. Raamat nagu meeldis ka, kuigi päris lõpuni seda just nagu ei mõistnudki.

"MAALI ARMASTUS SINISEKS"

                     Riputan üles ka teise, selle kuu lugemise. Õmblusvallas pole hetkel midagi näidata, kuigi terve nädalavahetuse korrastasin väikseid kangatükke. Ikka ruutu lõikudes ja ribasid tehes. Selleks, et tõeliselt väikesed tükid minema visata ja natuke korda luua. Ja kuna töökaaslane palus üht ilurätikut pliiti ette, siis võib juhtuda, et lõpetan õhtu ühe poolelioleva ka ära.

                   Mis raamatusse puutub, siis on olnud paremaid lugemiselamusi. Tahtmatult jäi mulje, et kiiruga ja üle jala kirjutatud, et veel üks teos ilmavalgust näeks. Aga jah, eks arvamused erinevad. Mitte, et seda lugeda ei võiks.

                                               Nööbile paistis raamat meeldivat.

VEEBRUARI KUU

                                                     Selle kuu esimene lugemine. 

LOETUD RAAMATUD

      Uskumatu, et raamatust loetut mäletan, kuid kui otsisin riiulist jaanuari kuul loetud raamatuid, siis üks oli juba meelest läinud. Päris tore, et saan siia ritta panna, et ka tulevikus meeles püsiks.

ÜKSHAAVAL

                                                 Selle aasta esimene lugemine.

  Teele asuvad kuus väga erinevat inimest, kellest mitmel on saladus, mille ilmsiks tulekut nad sugugi ei soovi. Ent teekond unistuste spaahotelli poole kujuneb sootuks teistsuguseks, kui keegi neist oleks arvata osanud. Teelt eksinud linnainimestel tuleb ootamatult metsas telefonilevita hakkama saada ja nagu see poleks juba piisavalt jube, hakkab peagi tunduma, et neid ähvardab palju suurem oht kui lihtsalt eksimine...

Raamat meeldis.

PIIBELEHED

                         Ei saa ilma nendeta. Jälle kahlasin metsa, et neid korjata. Imelised lilled.

                             

See kord lõpetasin "Nukumäng" lugemise. Väga hea raamat. Lõpuosa tulekahju oli minu meelest olemata võinud olla, sest tundus nii ebareaalne, aga muidu igati nauditav lugemine, kuigi teema jälle selline, mis tekitab õõvastust.

PUHKUS LÄBI

           Selleks aastaks puhkus jälle selja taga ja kolm tööpäeva ka. Marjad korjatud ning mahlad ja moosid keldrisse taritud. Kurke ka hulk talveks sisse tehtud, tomatid ootavad veel järjekorras. Küll mulle meeldiks, kui puhkus alles nüüd võiks alata. Septembri kuu oleks selleks üks ilusamaid, kuid kahjuks puudub mul selline võimalus. Nii et tuleb leppida sellega mis on. Aga kuumale suvele vaatamata sai ka veidi remonti tehtud. Kõik sai alguse sellest, et ühel hommikul võtsin ette majavoodri pesu. Põhjapoolne sein vajas hädasti vett, ja kui juba koristamiseks läks, siis aknapesu ring ikka ka. Aga veerennid ja katus olid aastatega samblakihi peale korjanud ning kange tahtmine oli ka sellest vabaneda. Kuna minust katusele ronijat polnud, pidi mees selle töö ette võtma. Algul küll tujutult, kuid kui juba pesuks läks ja kuumus koos päikesega kasvas, siis veemäng katusel muutus järjest nauditavamaks ja tulemus rääkis ilmekat keelt. Ronisin lakka, et ka sealne aken puhtaks pesta ning kardin pessu tuua. Ja seal ma neid villalehti nägingi. Peaaegu terve pakk. Kohe tärkas mõte, et nüüd on õige aeg koridori remont ette võtta, sest tapeet oli juba ostetud ja teadmine, et kakskümmend kolm aastat tagasi sai koridori seina vahele vaid vana vatitekk ja kuskilt mõned ribad villa, ka sein lahti võtta ning korralikult soojustada. No see mõte meeldis mehele kohe väga. Ma päris nii korralikku lammutust ja tegemist ei oodanudki, kuid tema arvas, et anname endast parima. Ja mulle see meeldis.

Lae värvimine ja tapeedipanek jäid minu teha, sest mees on pikemat aega arvamusel, et minuga koos tapeeti panna....

                 

Ostsin algul ainult selle raagus puudega tapeedi, sest see meenutas mulle kangesti sügist ja tundus lõpmatult armas. Aga kui ma seda mitu päeva nööpnõeltega seina kinnitasin ja kaugelt vaatasin, tuli selline masendus peale, ja mõni nõrgem oleks võinud pisaraid valada. Olin üpris kindel, et iga hommik ja õhtu ma seda pilti näha ei suuda. Nii siis sõidutaski mees mu linna, et võiksin poes kolada ja uue tapeedi valida. See oli muidugi väga raske, sest suures ruumis sadu valikuid ja igast vaid killuke stendile kleebitud. Muidugi leidsin mitu, mida osta, kuid kaine mõistus kutsus korrale ja soovitas valida midagi raagus puudele lisaks. Lõpuks, kui mõistus otsa sai, võtsin esimese variandi, mis poodi minnes silma jäi. Ikka mõttega, küll kodus nuputan edasi. Ja kuigi algselt plaanisi kaks seina triibulist ja kaks puudega, tuli lõpptulemus siiski isesugune. Ja pean ütlema, et mulle endale meeldib see väga. Isegi rohkem, kui algselt planeerinud olin. Ja eriti tore oli ka see, et mees oli ka tulemusega väga rahul.

                              

                   Ise olen igati rahul. Kõik jälle puhas ja kindlasti nüüd ka talvel soojem.  Ja muidugi püüan endiselt  oma vanu õmblustöid siia ritta korjata.