Blogi lõpp

Iga lõpp on millegi uue algus....Isegi nukker on siinse blogimisega lõpparve teha, kuid kitsaks ta jäi ja nagunii oleks see varem või hiljem juhtunud.Ehk , kellele minu tegemised korda lähevad, siis leiab mind selliselt uuelt aadressilt:



http://airiangoora.wordpress.com/




Dear friends
Every end is an new beging ... It is sad to end this blog, but it small and it would happend anyway. For those who are interested new blog address is following :


http://airiangoora.wordpress.com/

Addist abimees

Käsitöö on üks ütlemata tore asi, kuid ega sellega kaugele ei jõua.Seisin eile oma küülikupuuride ees, mõtlesin, et kaua seda taevakingitusena sooja "talve" meile antakse...karta võib, et jaanuar või veebruar tulevad põhjamaiselt karged, kui mitte sellel aastal, siis järgmisel kindlasti.Kogu selle heietuse peale läksin ja ostsin omale veel ühe abimehe juurde, ehk Addi expressi.Plaan on hakata kuduma küülikutele sooje kampsuneid, rajakaid on käsitsi kudumise jaoks liiast.Teine kudumismasin ei ole lihtsalt võimeline sellist paksu lõnga kuduma.Väga lõbus ja kiire riistapuu on küll.

Päevamõte

Laiskus on nii suur, et ma iga kord,  kui see pagana üks küülik võtab veetopsi, kallab selle sisu omale mõnuga kraesse ja viib topsiku puuri taha nurka mõtlen, et peaks ikka traadi sellele kopsikule peale panema ja ma järjekindlalt rooman sinna taha nurka veekopsikule järele, ise sajatades, et elajas jääb varsti joomata.... ning ikka seda traati ei viitsi panna.... ja kui siis kuulan inimesi "õhkamas", et küll on hea oma äri ajada, teed mis tahad ja lähed, millal tahad.Sellest enese distsipliinist ja kuidas leida  jõudu iseennast sundida,  ei köhi keegi:).Võibolla peaks lauta tahvli riputama, kuhu saaks päevakäske rasvaselt ja punasena kirjutada? Et "Airi, pane see traat ükskord ometi ära"!

Kasukas maha

Selline pilt oli meil laudas enne lammaste pügamist.Aga tänase päeva lõppresultaat, 24 lammast pügatud ja kulunud aeg 7 tundi.Minu jaoks on see 3-5 minutit lambale , nagu proffid pügavad - puhas ulme :).Kahjuks selgus pügatud noorlambaid vaadates tõsiasi, et meie kari väheneb päris mitme isendi võrra, sest juurdekasv on olematu, ei soovi selliseid endale põhikarja.Loomapidaja argipäev...kuhu aeg kulub :)

Uut blogi, millist?

Nii paljud on silmast silma kurtnud, et ei ole võimalik siin blogis kommenteerida.See on viinud mõtteni, et äkki peaks üle minema kas weebly või wordpressi formaadile.Kuidas nende lehekülgedega on, mis head ja vead?Ja kui keeruline, millised võimalused, avaldage arvamust, kes saab.See blogspoti ruum hakkab ka vaikselt kitsaks jääma, tahaks müüginurga eraldi teha, kui siinses formaadis see ei õnnestu.

Mida võiks teada enne eksootilise villalooma ostu.

Selle küsimuseni viis mind üks vahva Saaremaa pensionärist vanapapi, kes hoogsalt sammul kõmpis Mardilaadal minu letini (ma ei tea, mille põhjal ta minu välja valis) ja põrutas järsu otsekohesusega küsimuse, et "Miks meil Eestis alpakasid ja kaameleid ei kasvatata, ahhhh???" No tõesti.Igati asjakohane küsimus ju.Kuna ma eelmisel päeval olin pannud enda häälepaelad proovile nii Setude kõva leelotamise kui Kukerpillide valleraaga (viimase puhul pidin täiesti alla vanuma ja suu üldse kinni panema), siis setodest üle röökimine võttis lihtsalt mul hääle poole vaiksemaks, seega...sosistasin sellele vahvale vanapapile, et ma tean küll miks.Papil oli juba vasak jalg õhus, et edasi astuda, kui ta tegi pöörde ja tuli lähemale.Temal 1000 lammast.Mina vastu, et mis lammast?Noh, karakulli ja muud...Karakulli all käib ilmselt jutt gotlandi lambast või on sisse toodud Lätist Romanovi lammast.Mina vastu, et see lammas ei ole ju lõngalammas, vaid karuslammas.Selle peale papi urhatas aga ära ka ei läinud.Olgu, ma sain aru, et lamba eri tõuge tema jaoks ei eksisteeri, vaid lammas koosneb neljast jalast, peast sabas ja villakust.Aga miks siis ei kasvatata? Siiski, on Eestimaa peal olemas alpakad , angoorad, peenvillalambad jne, kuid väikearulised karjad.Põhiküsimuseks ongi selliste meie mõistestes eksootiliste loomade pidamisel TÖÖSTUS.Selle taha jääb villa väärtustamine lõngaks.Räägin praegu angooradest lähtudes, ei ole Eestis vabrikut, kes teda ketraks, ilma sinna samusesse keeramata.Meie vabrikute kraasid tekitavad angoora puhul imeväiksed villapallikesed.Meie väiksed vabrikud ehk suudaks teha peenemat sorti lambavilla, kuid kahjuks on nende vabrikute kvaliteet väga kõikuv, kohati olematu.Kui aga arvestada seda, et see imepehme vill on kallis, siis selleks, et sellise lõnga eest ka väärilist hinda võiks küsida, peaks lõng olema kvaliteetne.Lootust tekitab Saaremaale tehtav villavabrik, aeg näitab, millist villa nad kedrata suudavad.Angoorade puhul on seegi lootus imeväike, õigemini olematu.Elik, kui sul silmad ja süda on kaotataud mõnda sellist villakera nähes, siis küsi müüalt, kas seda villa on võimalik Eestis kedrata, küsi näha lõnga, et saaksid ise otsustada, kas see lõng vastab sinu ootustele.Kui lõnga Eestis ei saa kedrata, siis uuri, kus mujal on see võimalik ja küsi mis see maksab.Viimane pole sugugi vähetähtis, sest me oleme ära hellitatud siinsete odavate ketrushindadega.Kindlasti tasub küsida ka seda, kas seda villa on võimalik kedrata puhtal kujul, või vajab ta kõrvale teist tüüpi villa.Ka tasub uurida, kui suur protsent looma villast üldse soiks ketruseks, sest nende pehmikutega võib olla ka nii, et mitte kõik ei lähe lõngaks.Ja kindlasti peab küsima ka looma aastase villatoodangu kohta, millest edasi uurida villavabriku miinimumkogus, mida töösse võetakse.Sealt edasi on lihtsam edasi minna juba ostetavate loomade arvuga, sest kui te olete oma järeldusega jõudnud sinnamaale, et Eestis seda villa ei ole võimalik kedrata, välismaa ketrusehind ületab teie igasugused "lootused" ja jääb üle kas ise käsitsi kedrata või tellida see teenusena, siis viimase asjana uurige vokil tehtava lõnga teenuse hind.Ja nüüd on paras aeg minna karvast looma ostma :)
Selle jutu põhjal teatas optimistist papi, et noh, mis, ei saa nüüd siis vabrikut ehitatud.Et tema teeb ära...ja lisas, et pidavat kullatükk olema.Mh. Mina piiksatasin vaid järgi, et mis see miljon siis tõesti ära pole :), aga "karavan liikus juba edasi", mine neid hulle saare mehi tea, äkki teebki vabriku valmis.

Käib töö ja vile koos

Millal teie, kallid lugejad, mõnes Tallinna muuseumis käisite?Mul kisub kuidagi muuseumi külastuse aastaks vägisi kätte ära.Viimane käik küll pigem tööalaselt tingitud, aga ikkagi.Jutt käib siis Bastioni käikudest või http://linnamuuseum.ee/kok/
Kes seal peale renoveerimist pole käinud, soovitan soojalt.Mina, kes ma eriti maalauseid atraktsioone ei armasta ja kipun klaustrofoobiliselt käituma, nautisin täiega :)

 See pidi olema ilmselt telefonineiu.Väga ehe naisterahvas , juuksedki punakat tooni.
Telefon, mis selle neiu laual oli tirises sellise ammu unustatud helina.Mul ei pidanud lõpuks närv vastu ja tõstsi toru hargit.Haloo ei pidanudki ütlema, kellegi venekeelne hääl nõudis, et ma annaks aru, mitu inimest varjendis jne.Lahe.

 

 Vanemad inimesed mäletavad kooli aegset tsiviilkaitse tundi...et kui hirmus aatompomm kärgatab, mis tegema peab.

Oled sa tont või inimene?

KGB...,naisterahas oli ka, väga stiilselt riides.

kokkuvõtval, väga omamoodi elamus ja kõvasti on seal ka renoveerimistöid tehtud.Vesi tilgub ja immitseb endiselt laest alla, kuid see lisab vaid vürtsi.

Vokilõngad

Aeg on sealmaal, et minu blogis hakkab jälle lõngade pilte tekkima.Enamikulõngade puhul tegu teenustööna.
Eest tahapoole vaadatuna, siis valge on 100 % angoora lõng, järgmine beezi angoora ja lambavilla segulõng, kaks kollakamat koeravillast lõngad ja taga effektlõng koera ja angoora villast (viimane läheb mütsiks).

Väiksed angoorad müügiks

Ma saan aru, et ohkimine teemal, kui kiire kellegil on, see on natuke silmakirjalik, aga tõesti....igatahes jõudsin täna lõpuks niikaugele, et sain sotti, mul on sellest kolmest pisikesest üks emane ja kaks isast.See info mõeldud neile, kes minuga Mardilaadal käisid küüliku ostust rääkimas.Niiet, valikut leiab :)

Küülikud on sellises vanuses, et võiks hakata vaikselt uue kodu peale mõtlema, kaaluma ei hakanud, sest käsi ütles ise, et pontsud nad on.Villakasv on juba sealmaal, et vajaks esimest pügamist.Ootan veel 1,5 nädalat, siis pügan paljaks, ainult ,et nii pisikesi kampsikuid mul polegi...kõik pojad suviti sündinud, kus pole kehakatet vaja.Kõrvade tutid juba vaikselt tulevad ja põsed lähevad samuti karvaseks.Kaks on julgemad, üks arglikum.Nimedeni pole veel jõudnud.

Kui seda postitus lugede tekkis ostumõte, siis palun ära kirjuta mulle, vaid helista ja me räägime asjast täpsemalt.Tel. 56501119
ps. Kui kellegil on nüüd juba Mardilaadal müüdud angooralõngast puudu tulnud (neid tragisid kudujaid ikka leidub, nagu selgus), siis palun anna teada, ma teen puudujääva lõnga juurde, ei pea sellepärast kuid ootama :).

Mardilaada muljed.

Ma ei oskagi selle aasta Mardilaata sõnadesse panna.Võid ju mõelda, et positiivseid emotsioone mahub ühe inimese sisse lõputult, aga eile õhtul , laada lõppedes, oli tunne, et osa seda positiivset energiat, mis sealt laadalt kaasa sai, läks lihtsalt kaduma, kuna rohkem ei ole üks inimene võimeline vastu võtma.Kui alustada algusest ja ilma nimesid nimetamata, et kellegile mitte liiga teha, siis aitäh kõigile tuttavatele, kes laadale vaatama tulid, kõigile kunagistele koeravilla lõnga klientidele, kes nagu vana hea sõbra juurde terekätt tulid suruma, kõigile neile, kes tulid ja armsalt teatasid, et me loeme teie blogi , eelmise aasta klientidele, kes uhkusega enda mütsi käisid näitamas, teistele laada müüatele, kes samuti head oma ala meistrid ja kellega sai toredaid mõtteid natuke vahetada.Ja neile lugematutele võõrastele eestimaalastele aitäh, kes ei häbenenud tulla leti äärde ja ei pidanud vaevaks märkida, et "teil on armsad ja ilusad asjad"-no uskumatu, et meie inimene sellist asja julgeb kõva häälega välja öelda :)
Ühesõnaga, lubasin ma teha laadast ülevaate, aga ega sealt leti tagant ei olnud võimalik rohkemaks, kui wc ja kohvi järgi lippamiseks ära käia,seega nautige Delfi fotograafi ilusat ülevaadet (kuhu minagi olin jäänud pildile väga iseloomulikus poosis kõhutamas lõngahunniku otsas).
http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-eesti-kasitoo-laulupidu-mardilaat-toi-kokku-imelist-rahvakaupa-igast-eesti-otsast.d?id=65245224#!/14962579/pilt.delfi.ee
Jääb veel öelda ka tänusõnad laada korraldatele, kes ilmselt on kõige suurema töö tegijad .Siiski, öelda ei saa, sest hääl on ära, neli päeva katkematut seletamist tegi oma töö :)

Kodus ootab mind kari pügamata lambaid, küülikulapsed, kes vahepeal on hakanud emme kõrvalt ringi juba kooserdama, suur hunnik koeravilla, mis ootab lõngaks tegemist aga tsiteeriks Scarletti lausega " Sellele mõtlen ma homme...."